Olenemata sellest, kas ees ootab uduvihm, kerge hoovihm või tugev vihm - õigete ülerõivaste valimine on hädavajalik. Vetthülgavate ja veekindlate materjalide vahel on olulisi erinevusi ning plusside ja miinuste tundmine aitab valida just teie vajadustele vastava õige jope ja püksid. Jää kuivaks ja ole valmis looduse vingerpussideks, uurides lähemalt õueriiete maailma ja kaitsevõimalusi.
Vetthülgav | Veekindel | |
---|---|---|
Kerge ja lühike hoovihm, mõõdukas lumesadu. | Tugev ja pikaajaline vihmasadu ning lumelörts. | |
DWR-töötlus | ✓ | ✓ |
- Veekindel membraan | *Aeg-ajalt | ✓ |
Täielikult teibitud õmblused | 𐄂 | ✓ |
Niiskuskindlad tõmblukud | 𐄂 | ✓ |
*Kuigi mõnel rõival on veekindlad membraanid, mis pakuvad tuulekaitset ja lisakindlust veesurve vastu, näiteks lumes istudes, ei klassifitseeri me neid täielikult teibitud õmbluste ja veekindlate tõmblukkude puudumise tõttu veekindlateks.
Rõiva veekindlaks muutmisel tuleb aga arvestada ka muude nõrkadega, kust vesi võib läbi imbuda, näiteks õmblused ja tõmblukud.
Vetthülgaval kangal on kõrgem veekaitse-tase kui niiskuskindlal kangal, kuid see pole siiski veekindel. See viitab materjali võimele hoida ära imendumist või eraldada kokkupuutel veepiisku. Vetthülgavaid kangaid on töödeldud DWR-iga (Durable Water Repellent - vastupidav vetthülgav aine), et luua vett tõrjuv pind, põhjustades imendumise asemel kerkimist ja ära-veeremist. Ka vaha on populaarne vetthülgav töötlusvahend, mida kasutatakse vahel välisvarustuse materjali, näiteks puuvillase kanga puhul.
Rõivastele vetthülgava töötluse lisamine kaitseb neid vihma eest veelgi paremini. Kuid tugeva vihma või pikaajalise veega kokkupuutel tungib vesi lõpuks siiski kangasse. Aja jooksul ja intensiivse kasutamise korral tuleb vetthülgavat töötlust selle tõhususe säilitamiseks korrata.
Loe lisaks: Mis on vastupidav vetthülgav aine (DWR)?
Veekindlal materjalil on kõrge veekaitse-tase. Materjali veekindlaks muutmise kaks peamist viisi on membraan ja kate. Enamik intensiivseks tegevuseks mõeldud välirõivaid sisaldavad membraani.
Membraan on tehniline barjäär, mis laseb rõiva seest veeauru välja, takistades samal ajal veepiiskade sisenemist. Veekindlate membraanidega valmistatud rõivad on hingavad, pakkudes samas suurepärast veekaitset.
Materjali veekindlus on nõrgem õmblustes, kus nõel teeb membraani pisikesed augud, millest vesi läbi pääseb. See tähendab, et kõik veekindlate riiete õmblused on nõrgad kohad, mida tuleb lekete vältimiseks veekindla teibiga tugevdada.
Tõmblukud on veel üks nõrk koht, kust vesi võib õmbluste ja tõmbluku hammaste vahelt läbi tungida. Seetõttu otsige lekete vältimiseks alati niiskuskindlaid tõmblukke.
Hingavad ja veekindlad materjalid on valmistatud väliskangast, seestpoolt lamineeritud veekindlast membraanist ja sageli ka kolmandast materjalist, mida kasutatakse mugavuse tagamiseks sisevoodrina.
Membraanid on erinevat tüüpi, kuid need kõik takistavad vee tungimist rõivasse, võimaldades samal ajal rõiva sees oleval veeaurul väljuda. See nutikas disain tagab, et tunnete end mugavalt ja kuivana isegi märgades tingimustes, ilma et tunneksite end higisena või ebamugavalt.
Veekindel membraan on habras ja selle veekaitset kahjustavad kõik rebendid. Vastupidavuse lisamiseks on membraan lamineeritud seest vastupidava kangaga, mis toimib väliskihina. Väliskiht on sageli tihedalt kootud materjal, mida on töödeldud DWR-iga, et vältida vee imbumist läbi väliskanga ja rõiva hingavuse mõjutamist.
Ka membraani sisemust tuleb kahjustuste vältimiseks kaitsta. Seda tehakse kas lahtise sisevoodriga, kaitsekattega või liimitud sisekihiga. Erinevaid valmistusviise nimetatakse sageli 2-, 2,5- või 3-kihilisteks.
Selles disainis on veekindel membraan liimitud väliskanga siseküljele. Sisevooder on eraldi ja tundub nahaga kokkupuutel mõnus.
Selle puhul on pealisriide siseküljele lamineeritud veekindel membraan. Kuid lahtise sisevoodri asemel on selle siseküljele pihustatud või trükitud kaitsekate. See kaitseb membraani hõõrdumise eest ning annab kergema ja paremini kokkupakitava toote.
Siin ühendatakse välimine kangas, veekindel membraan ja sisevooder tihedalt üheks kangaks. See disain võimaldab suurepärast vastupidavust ja kaitset.
Materjali veekindlust mõõdetakse standardiga, mida nimetatakse hüdrostaatiliseks juhiks (HH; Hydrostatic Head). Veekindluse hinne näitab, kui suurt veesurvet membraan enne vee läbitungimist talub ja seda väljendatakse millimeetrites (mm).
Varem tehti selliseid katseid nii, et vesi kallati sambasse ja mõõdeti, kui suurt survet kangas talub, enne kui see lekkima hakkab. Seetõttu on tavaline, et veesambale viidatakse hinde teise nimetusena. Tänapäeval on testid automatiseeritud ja mõõdetud väärtused sõltuvad rõhu tõstmise kiirusest. Meie kasutame materjalide veekindluse testimisel Jaapani standardit JIS L 1092.
Mida suurem on veekindluse hinne, seda veekindlam on materjal. Veekindlust mõjutavad ka rõiva disain, ilmastikutingimused ja kasutus.
Talub kerget vihma, mõõdukat lund ja kerget survet.
Talub mõõdukat vihma, keskmist lund ja nõrka survet.
Talub pikaajalist ja tugevat vihma, lumelörtsi ja mõningast survet.
Talub pidevat ja tugevat vihma, lumelörtsi ja kõrget survet.
Kui hingavus on ohus, tundub sageli, et kantav veekindel riietus on täielikult läbimärg. Hingavuseta ei pääse riiete seest soe ja niiske õhk välja, mistõttu tunnete end niiskena.
Hingavust võib halveneda, kui riiete pealisriie on veega küllastunud, sest veeaur ei pääse läbi koe välja. Väliskanga DWR-töötluse korral kerkib veepiisk üles ja veereb maha, pikendades nii materjali küllastumiseks kuluvat aega.
Mida aktiivsem olete, seda niiskemat õhku tuleb välja lasta ja membraani hingavus ei pruugi püsida. Seetõttu peaksite oma veekindlate rõivaste juures pidama silmas õhutustõmblukke. Need võimaldavad intensiivsete tegevuste ajal kiiresti kuuma ja niisket õhku välja lasta.
Hingavust mõõdetakse laboris ja see näitab materjali võimet kehaniiskust vabastada. Seda mõõdetakse ühikutes g/m²/24h ehk veekogus grammides, mida ruutmeetrist kangast ööpäevas vabaneb. Mida kõrgem on hingavuse hinne, seda hingavam on materjal.
Hingavuse hinne | Aktiivsuse tasemed |
---|---|
5 000 – 10 000 g/m² | Madala intensiivsusega tegevused, nagu kõndimine ja kerge mäesuusatamine. |
10 000 – 15 000 g/m² | Keskmise intensiivsusega tegevused nagu matkamine või suusatamine. |
15 000 – 20 000 g/m² + | Suure intensiivsusega tegevused, nagu jooksmine või ülesmäge minek. |
Millise veekaitse ja hingavuse taseme peaksite valima, sõltub ilmast, kliimast, aktiivsusest ja intensiivsuse tasemest. Õige tasakaalu valimine nende tegurite vahel aitab reguleerida kehatemperatuuri ning hoida kuivana ja mugavalt.